Päikeseenergia Eestis: võimalused ja väljakutsed

Päikeseenergia võidukäik Eestis

Eesti on viimastel aastatel teinud suuri edusamme taastuvenergia kasutuselevõtul, eriti just päikeseenergia vallas. See on avanud uusi võimalusi, kuid toonud kaasa ka väljakutseid, mis mõjutavad meie energiamajandust, keskkonda ja tulevikku. Vaatame lähemalt, kuidas päikeseenergia on Eestis kanda kinnitanud ja milliseid muutusi see endaga kaasa toob.

Päikeseenergia kasvunumbrid

Statistikaameti andmetel on päikeseenergia tootmine Eestis viimase kuue aastaga kasvanud lausa kuusteist korda. See näitab selgelt, et huvi päikeseenergia vastu on suur nii kodudes kui ka ettevõtetes. Kui 2014. aastal toodeti 3,9 teradžauli (TJ) päikeseenergiat, siis 2019. aastaks oli see number juba 65,1 TJ. Teradžaul (TJ) on energiamõõtühik, mis võrdub ühe triljoni džauliga. Üks džaul on energiahulk, mis kulub näiteks ühevatise võimsusega lambi põletamiseks ühe sekundi jooksul. Seega on 65,1 TJ väga suur kogus energiat. 2024. aastal lisandus rekordilised 513 MW uut päikesevõimsust, mis tähendab, et Eesti päikeseenergia koguvõimsus on nüüd 1325 MW, nagu selgub pv magazine artiklist. Tänu sellele kiirele kasvule on Eesti tõusnud Invest in Estonia andmetel Euroopa Liidus kuuendale kohale päikeseenergia tootmises elaniku kohta. Päikeseenergia osakaal Eesti energiavajaduste katmisel on samuti märkimisväärselt suurenenud. Kui 2019. aastal suudeti päikeseenergiaga katta rohkem kui 5000 leibkonna aastane elektrivajadus, siis 2023. aasta lõpuks moodustas päikeseenergia juba 11,2% kogu Eesti elektritarbimisest, nagu selgub Estonian Worldi artiklist. See on märkimisväärne kasv võrreldes varasemate aastatega.

Miks on päikeseenergia Eestile kasulik?

Päikeseenergia pakub Eestile mitmeid eeliseid. Esiteks aitab see vähendada meie sõltuvust fossiilkütustest, mis on eriti oluline praeguses geopoliitilises olukorras ja aitab tagada suurema energiajulgeoleku. Teiseks, päikeseenergia on keskkonnasõbralik – see aitab vähendada CO2 heitkoguseid ja panustada kliimamuutuste leevendamisse. Kolmandaks, päikesepaneelid on muutunud taskukohasemaks ja nende tehnoloogia areneb pidevalt. Eestis on mitmeid ettevõtteid, kes pakuvad innovaatilisi päikeseenergia lahendusi. Näiteks toodab Roofit.Solar teraskatuseid integreeritud päikesepaneelidega. See vähendab nii materjalide süsinikujälge kui ka paigalduskulusid, kuna eraldi paneele pole vaja katusele lisada. Solarstone aga toodab ehitusse integreeritud fotogalvaanikat (BIPV), mis ühendab päikesepaneelid tavaliste katusekividega. Nende Click-on Full Solar Roof kontseptsioon võimaldab standardseid PV-mooduleid kinnitada raami külge ilma kruvide või liimita, muutes paigalduse lihtsamaks ja kiiremaks.

Eesti kliima ja päikeseenergia

Võib tunduda üllatav, aga Eesti kliima sobib päikeseenergia tootmiseks üsna hästi, eriti kevad- ja suvekuudel. Kõige rohkem energiat toodetakse tavaliselt märtsist augusti lõpuni, eriti aprillis ja mais. Päikesepaneelid töötavad tegelikult paremini jahedamate ilmadega ja toodavad energiat ka pilves ilmaga. Nagu selgub Rohegeeniuse artiklist, suvel, kui päikest on palju, võib tekkida isegi olukord, kus paneelid toodavad rohkem energiat, kui majapidamine vajab – ülejäägi saab aga müüa tagasi elektrivõrku. Isegi talvel, kui päike on madalamal, ei ole tootlikkus olematu, kuigi see on oluliselt väiksem kui suvekuudel.

Väljakutsed

Muidugi on ka väljakutseid. Kuna päikeseenergia tootmine sõltub ilmast ja aastaajast, on oluline tegeleda energia salvestamise küsimusega. See tähendab, et tulevikus peavad taastuvenergia tootjad pakkuma ka energiasalvestuse võimalusi. Kodumajapidamistes on üheks levinumaks lahenduseks akud, mis võimaldavad päeval toodetud energiat kasutada õhtul ja öösel. Suuremate päikeseparkide puhul kaalutakse ka teisi lahendusi, näiteks pumphüdroelektrijaamu, kus ülejääv energia kasutatakse vee pumpamiseks kõrgemale reservuaari, kust see saab hiljem elektri tootmiseks alla lasta. Eesti riik toetab aktiivselt energiasalvestustehnoloogiate arendamist – näiteks on elektrienergia salvestussüsteemid vabastatud topeltmaksustamisest, nagu märgib Invest in Estonia. Samuti on oluline koostöö kohalike kogukondadega, et tagada päikeseenergia projektide sotsiaalne vastuvõetavus. Üks suurimaid väljakutseid on seotud ka võrguühenduse ja bürokraatiaga. Päikeseparkide rajamine ja võrku ühendamine võib olla pikk ja keeruline protsess. Päikeseparkide arendajad on sageli kokku puutunud pikkade ooteaegadega võrguga liitumiseks ja keeruliste loamenetlustega. Eesti valitsus on aga võtnud suuna nende menetluste kiirendamisele ja lihtsustamisele, nagu selgub valitsuse kodulehelt. Tehakse tööd selle nimel, et lühendada planeeringute, keskkonnamõjude hindamise ja lubade menetlemise aega.

Riiklikud eesmärgid

Eesti riik on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2030 toodetakse taastuvenergiat sama palju, kui on riigi aastane elektritarbimine. “Energiamajanduse korralduse seadus” sätestab, et taastuvenergia peab moodustama vähemalt 65% kogu energia lõpptarbimisest, nagu võib lugeda Riigi Teatajast. Riik on toetanud taastuvenergia tootmist erinevate meetmetega. Näiteks on mindud üle oksjonipõhisele süsteemile, et tagada toetuste efektiivsem jaotus, nagu kirjeldatud RES-LEGAL lehel. Väiksematele tootjatele, näiteks eramajade omanikele, on pakutud investeeringutoetusi päikesepaneelide paigaldamiseks. Suuremate päikeseparkide rajamiseks korraldatakse vähempakkumisi. Samuti on oluline märkida, et Elering arendab pidevalt elektrivõrku, et tagada taastuvenergiast toodetud elektrienergia võrku ühendamine.

Päikeseenergia tulevik Eestis

Päikeseenergia mängib üha suuremat rolli Eesti teekonnal puhtama ja jätkusuutlikuma energia poole. Tehnoloogia areng, riiklikud toetused ja kasvav teadlikkus loovad head eeldused päikeseenergia osakaalu kasvuks. Eesti on seadnud sihiks toota 2030. aastaks kogu oma elektrienergia taastuvatest allikatest. Kuigi väljakutseid, nagu energia salvestamine ja võrguühenduse küsimused, tuleb veel lahendada, liigub Eesti kindlalt rohelisema tuleviku suunas. Eestis on käimas mitmeid suuri päikeseenergia projekte, nagu Risti päikesepark, mis on Baltikumi suurim, ja Sopi-Tootsi projekt, mis ühendab päikese- ja tuuleenergia, nagu selgub ERRi artiklist. Prognooside kohaselt on võimalik, et juba mõne aasta pärast katab päikeseenergia poole Eesti elektritarbimisest. Varasemad prognoosid, mis nägid ette 1,5 GW päikesevõimsust kümnendi lõpuks, võivad osutuda liiga tagasihoidlikeks. Optimistlikumad stsenaariumid näevad ette isegi 2,5–3,5 GW päikesevõimsust tulevikus, mis kataks juba väga suure osa Eesti elektritarbimisest. Koostöö, innovatsioon ja rahvusvaheline toetus, nagu näiteks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) ja Euroopa Liidu (EL) toetus Pihlaka päikesepargi ehitamiseks, aitavad Eestil saada tõeliseks päikeseenergia eestvedajaks.